Uue Testamendi tegelase, peaingel Miikaeli nimepäev. Mihklipäevaga lõppes karjatamishooaeg ja teenijate, karjaste tööleping – karjane sai kooli minna. Mihklipäev lõpetas jüripäevaga alanud suvepoolaasta. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Mihklipäeval tapeti lammas, mille juurde öeldi: “Igal oinal oma mihklipäev”. Kuuvalge ja päikesepaiste mihklipäeval tähendasid, et loomasöödast puudust ei tule.
Pärast mihklipäeva elustus taas küla seltskondlik elu, mis oli jaanipäevajärgsel kibedal tööajal soiku jäänud. Algas pulmapidude kõrghooaeg, mis kestis jaanuari alguseni.
Tihti püüti karjust hoida kinni esimese lumeni, seepärast püüdis karjapoiss lund nõiduda, nt vedas valget oinast vastupäeva ümber kivi, siis hakkavat lumi sadama ja pääseb vabaks. Pärast mihklipäeva karja eriti välja ei aetud, kui veel aetigi, siis kariloomad ilma kelladeta ja karjane karjasesarveta. Usuti, et mihklipäevast on hundil luba loomi murda, ega jäetud loomi ööseks välja.
Allikad: eesti.ee | wikipedia.org
